NRK Tröndiláhka diededij njukktjamáno 6. biejven gu Noerhte-Fovsen sijjda akkta bielen ja Roan Vind ja stáhtta mubbe bielen lä ässkán jåkksåm miedediebmáj.
| Vuostak pusstim NRK Tröndilága ludnä njukktjamáno 6. biejven. Tjálleja: Karoline Opsal (journalissta) | Håkon Mudenia (journalissta) Ellinor Skartland (journalissta) | Frida Myrvang Saxrud (journalissta) Åjjvegåvvå: Ingrid Lindgaard Stranden / NRK. Olve Utne jårrgålij ja binnát ietjájdahtaj ja ånedistij artihkkalav. Pusstim Sallto.no lusa låbálatjat NRK rájest. |
Håjesláhkáj i galga akktak bäggaturbijna gádodit, män miededieme mildi gallgá ásadit åđđå guohtomiednamav mij gallgá årrot sämmálágatj spejjum guavvlon. Dáv máhttep låhkåt prässadiediemen mav lä Terje Haugen, Elise Holtan Pavall ja Sissel Holtan nammatjállám. Sija hulli gu prosässa alemusräkktáduobmo maŋŋel lä urrum alvos vájjve. Vajgu stáhtta ullu dähppu akktajienalatj alemusriektá stuorkámmárduobmo mildi, lä tjällgat gu ij gudnedä duobmov, ja dahta lä stáhta vuođđoprinsijpaj vuässtä. Räđđidus tjállá áj gu tuhttji prosässa alemusräkktaduobmo maŋŋel lij vájjve. Energijaminisstir Terje Aasland hållá gu lä ávon ahtä ásje biele lä miededam båhtejájjgásatj tjuvvdusa birra majdnä lä bisodam båtsojvieso riektesvuodajt. Miedediebme belij gasskan merrkiji gu båhtej buolva mähttitji vuäjdnet gu lä máhttelis jåŧŧket båtsojvesujn.
Lasseguovlo
Sämmáláhkan gu lä låhpeduvvum lasseguovlov Åarjel-Fovsen sijjdaj, hulli gu Noerhte-Fovsen sijjda gallgá ådtjot lasseguovlov ullgolin Fovsen båtsojguohtomguovlost.
Energijadepartemännta lä juo állgám guoradallamprosiessav gávnadit máhttelis lasseguvlujt Årrjel-Fovsen miededieme maŋŋel.
Ällä änj dåbbdåm gunnä dá lasseguovlo lä.
Sijjda máhttá turbijnajt ginugahttet – 2043 maŋŋel
Miedediemen vuäjdnep gu Noerhte-Fovsen sijjda miededa jus Roan Vind bessi jåŧŧket bäggafábmodahkamin gidda konsesjuvdnaájjgegiehtjáj.
Konsesjuvdna nåhkåma maŋŋel lä miededim gu Noerhte-Fovsen sijjda iehtja udtju välljit jus bäggafábmoásadiebme máhttá jåŧŧket. Dát merrki gu låhpeiejgáda e máhte söhkkit jåŧŧket vaj åđđåstit konsesjuvnav Noerhte-Fovsen sijda miededieme biellel.
Män dát máhttá bär sjaddat gu konsesjuvdna häjjtá – mij lä jahkegietjen 2043.
Roan Vind gallgá mákkset Noerhte-Fovsen sijjdaj 7 miljuvna kruvnajt färrta jagen. Dát merrki 3 % vidnudaga dåjbmåbudujst. Ietján máhttá Roan Vind jåŧŧket jura gu dálä.
(gåvvå: Kirsti Kringstad / NRK)
Guladimdirektöra Roan Vind DA ludnä, Stig Tore Laugen, hållá gu lä gijjtogis gu lä ässkán miedediebme mij bisoda båtsjojvieso riektesvuodajt Noerhte-Fovsenin, gåbbátjak dálä ja båhtejájjgáj.
– Ájjge mij lä vássám alemusräkktaduomo 10-2021 rájest lij alvos vájjve, särralágátj båtsojsämijda, giejt mija adnep ujjtu árrvon. Sija lä vessum uvissesvuodajna färrta biejven, män lijjká lä jierbme älu anedam. Sija åssálasstem lij ullu ájnas; dan biellel ij lidtja máhttelis tjuvvdusav gávdnat mav gájka miededi. Ässkán mähtti gájka båhtejájge rájjáj vuäjdnet.
Dat hållá biejválatj jådedäjje Roger Beite Færestrand Roan Vind ludnä prässadiedediemen.
Räđđidus gallgá áj guođđet 0,001 kruvnav färrta tjijjlováhttatijmast bäggafábmoásediemest båtsojvessuj. Båtsojiejgádaj Noerhte-Fovsenin merrki dav birra guäkktä miljuvna kruvna färrta jagev, diededa Roan Vind NRK:aj. Dát merrki gu kompensasjuvdna gájjka konsesjuvdnaájgest gallgá binnámusat 225 miljuvna kruvna årrot.
Jus almatj sihtá åđđå konsesjuvdnaájgev söhkkit 2043 åvvdål, dä máhttá dat bär dahkat jus Noerhte-Fovsen sijjda miededa.
(gåvvå: Ørjan Marakatt Bertelsen / Sámedigge)
– Ällä viddnim
Sámediggepresidännta Silje Karine Muotka lä ávon gu åse mähtti lihtov miededit.
– Nav gu båtsojviesso máhttá båhtejájgev giehkat. Dát lä urrum stuorra rahtjam Noerhte-Fovsen sijjdaj.
Sån mejdni gu almatj máhttá almatjräkktabåŧkåv ässkán lägigåhtet.
– Lihtujna ma lin gåbbátjak Noerhte-Fovsenij ja Åarjel-Fovsenij lä máhttelis mejdnit gu almatjräkktabåŧŧkå lä ässkán häjjtám, ja gu lihtto máhttá vuođđon årrot ahtä lägit almatjräkktabåŧkåv.
Ella Marie Hætta Isaksen ällä näggda lihtujna.
– Dát ällä viddnim, ja mån diedáv gu mådde almatja sävvin gu bådálij lihkulatj ållånam dásstä. Män håjesláhkáj sjaddá dát agev mujjto muvne årrot, ja usjudav gu sjaddá histurjalatj mujjto áj ietjásajda. Dát ássje gallgá stuorra sárjas årrot mij gallgá lågevjigijt dárbahit åvvdål gu buorránitj.
– Manen ie lä näggda dajna tjuvvdusijn?
– Tuhttjiv lä ájnas mujjtádit gu båtsojsáme viddnijin Alemusriektan 2021, ja dan rájest lä stáhtta truvvgim båtsojsämijt sjiehtadallat bäggafábmovidnudagaj. Dát lä lájtálatj, ja dán birra máhttá almatj gatjadit. Sija viddnijin gul.
– Jus stáhtta ij lidtji nav spájtas bidtjimin dajt bäggaturbijnajt, ja dä jus duabbmo litj båhtám åvvdål gu lulun hähppidit bidtjit dav turbijnajt, dä jáhkkolis ie lidtji bidtjim dajt. Dat juo vuoseda gu lä tjällga vihke systiema sinnä mav verrti lägiduvvut. Ietján liv visses gu verrtip tulit ville ásjev vuäjdnet gunnä sämij almatjriektajt lä båŧŧkåduvvum, Isaksen hållá.
– Häjjtám lä däl almatjräkktabåŧŧkå?
– Ällä häjjtám, ij akktak gallgá dáv jáhkket. Lä bär ujjtu båjjtot jáhket gu almatjräkktabåŧŧkå lä dálä häjjtám. Alvos ájnas lä gu gájka dehti gu almatjräkktabåŧŧkå bissot mådde jigijt – dasak gu sijjda lä udtjum ietjas guohtomiednamijt Fovsennjaarken. Bäri gu da guovlo lä juo adnemin dä máhttá hållåt almatjräkktabåŧŧkå lä häjjtám, ja dát lä ujjtu mij lä gul tjállám lihttuj mav Noerhte- ja Åarjel-Fovsen-Njaarke lä nammatjállám.
Stáhtaminisstir: – Stáhtta gallgá dásstä lierrat
Stáhtaminisstir Jonas Gahr Støre lä iedna ávon gu lihtto lä miededam ja nammatjállám.
– Buoragit lä gu lihtto lä båhtám. Sidav gierdodit gijjtogisvuodav båtsojiejgádijda gu ådtjop miedediemev fábmovidnudagaj, ja fábmovidnugajda ma lä áj gávdnam máhttelisvuodajt dasa.
Sån laseda gu lihtto lä ájnas ássje gu buakktá miellamållsomav. Ij jáhke gu båhtá nagan ulguldis giehtjadallam dán assjáj.
– Stáhtta gallgá lierrat dát ássjest ja gähttit gu illastiebme ij sjadda vistik.
– Lihto ma lin lihtudam várrjala båtsojvieso riektesvuodajt. Danen lä almatjräkktabåŧŧkå, mav mija vájvahip dijbmá, ahtä vuäjdnet gu häjjtám, hållá Støre.
– Dát ássje lä ietjájdahttám måddä almatjajt ja måddäláhkáj ja lä ävvtjim sämij åskov stáhttaj. Dáv liv biejjam miellaj.
Støre lä usskum jut sjiehtadallam lij buoremus gäjdno.
– Såbådiebme lij buorep vuohke berustit gåbbátjak åssálasstejijt ja daj dárbojt buorre vugijn. Dát läp dánnä äjbmudam.
Ädnu giehtjadallamav
Sámedigge lä ädnum ietjráđálatj giehtjadallamav Fovsen-ássje birra, vuostas ássjegiehtadieme rájest ja alemusräkktaduobmo gåtsedieme rájjáj.
– Noerhte-Fovsen sijjda sebbri dán rávkalvasaj, tjälli prässadiedediebmáj.
Prässadiedediemen hulli gu lä ájnas lierrat fiejlajst gu dáhta ja gähtti gu ij sjaddá vistik sämmáláhkáj.
Lars Haltbrekken (SV) mejdni áj gu lä ájnas gájjka Fovsen-prosiessa ietjráđálatj giehtjadallat.
– Lä buorak gu dálä båhtám tjåvdos. Män lä gul håjje gu verrtij nav mällgat bissot maŋŋelin båtsojsáme Fovsenist viddnijin Alemusriektan giddast bajelt guäkktä jage. Ja dä mejdnip gu verrti álgeduvvut ietjráđálatj giehtjadallamav gájjka ássje birra ahtä hieredit mubbe almatjräkktabåŧkåv båhtejájgen, hållá Haltbrekken ja dä laseda:
– Lä ájnas gu mija lierrap giddast mij lä sjaddam, danen gu lä ujjtu duhkkidahtte jut Vuodna gu räkktastáhttan båŧŧká almatjriektajt. Iep naga návvtä viessot, ja ij biessá vistik sjaddat.